Tutvume Eesti uusnatsidega

Eesti uusnatsid on kahtlematult põnev uurimismaterjal. Eriti need, kes oma "püha ülesannet" ka internetis teostamas käivad. Kuna neid on päris palju, siis teen juhusliku valiku mõnedest tegelastest, kes oma aktiivsusega silma on paistnud.

Esmalt võiks tutvustada ühte aktiivsemat, kes kandideeris ka viimastel riigikogu valimistel. Nagu eeldada võib, siis ikka Iseseisvuspartei nimekirjas, mille juhtusse ta ise ja peale tema kuulub veel palju huvitavaid inimesi. Nimi tal Jaanus Koorep. (Andmed ja ka foto on Eesti Päevalehest)
Sündinud 5.juulil 1974 aastal, ehk siis hetkel 34-aastane. Sündinud on ta Tallinnas, kandideeris aga Tartumaal. Ametilt aus töömees: KMT fassaadimeistrite firmas klaasija alumiinumi fassaadide valmistaja ja paigaldaja. Haridus ikka keskharidus nagu natsidel olema kipub ja lõpetanud Tallinna 6. Õhtu Keskkooli (kooli nime sisestas ta internetti ilmselt iseseisvalt) 1992 aastal. Muideks, valimistel sai ta ainsa iseseisvuspartei kandidaadina Tartu- ja Jõgevamaalt 69 häält. Seega Tartu maakonnas skinne eriti pole, või nad lihtsalt valimas käimise asemel arutavad kuidas Eestit mittevalgetest puhastada.

Mida mees veel teeb?
Noh näiteks on ta 1992 aastani mänginud basskitarri ja ka laulnud sellises toredas Eesti bändis nagu PWA ehk pikemalt Preserve White Aryans.
Vahepeal käis ta sõjaväes (sel ajal PWA ei tegutsenud) ja pärast mängis bändis juba trumme. PWA on teinud selliseid plaate nagu "In Hate Of The Russian", "Neegrid tagasi dzunglisse".




Vahelduseks ka Jaanuse loomingunäide.

VALGE VASTUPANU
(sõnad & musa: Jaanus Koorep)
Au on mul olla valget verd
Käia valge vastupanu teel
Holokaustist ammugi on küllalt
Ja saabub peagi kohtupäev

Ref: Kõlalab hüüe üle maa ja vee
Üle metsade ja mägede
Üks rahvas, üks juht, üks riik
Ei tagane me eales siit

On lipud heisatud ja taob ka trumm
Ka võimsalt kõlab jälle meie laul
On hüüe üks: Valge jõud !
Ja rõõmuks on meil rabi silmis õud

Kuna PWA-l tegi KAPO elu raskeks, siis tuli nime muuta. Alguses oli see Nordic Blood, mille tekstid pajatavad teemal "Nordic Spirits ja National Socialism." Tegelt tegutsevad nad vaikselt oma PWAga edasi, kuigi mitte eriti Eestis.

Korraliku muusikuna on Jaanusel ka mitmeid hüüdnimesid. Muusikuna on ta "Siil", poliitiku-uusnatsina Haterider, antianarhist jpm.

Avalikest poliitilistest allkirjakogumistest on ta alla kirjutanud Tšehhi kristallist samba püstitamisele kui vanemmontöör; Leedus kirjutatud kirjale Merkelile, mis on gaasitoru vastu ja
Maavalla hiite kaitse kirjale.

Kust kohast veel Jaanuse kohta infi saab? Ma ei tea, kas ratest on mõtet otsida, aga myspace on päris huvitav koht, kus on olemas ka Jaanuse kirjavahetus teiste white powery sõpradega. Tema ilupiltide kogu on siin ja seal on ta ikka väga teistsugune kui päevalehe fotol.

Siit leiab tema postitused militaar.net foorumist. Sealt lugege ise, mis raamatuid ta loeb jms.

Mujalt internetist võib leida, keda mees vihkab. Loomulikult on tema vaenlaste hulgas kommunistid ja homod.

Siin tema komminäide defist artiklile Delfi: Punase roosiga homod
Täpselt nii, sotsiaaldemokraadid ongi see siug, mis igalpool mujalgi, nagu näha, toodab ja propageerib perverte nende täies hiilguses.

Keskharidusega inimene muidugi võiks ju teada, et homosid pole võimalik toota ja et homofoobid on tihtipeale hirmul, et ka neile võiks sookaaslane sügavamat huvi pakkuda ja kus siis selle häbi ots.

Aga miks on uusnatsid vastikud? Igal inimesel peaks ju olema õigus uskuda oma usku. Kuid nii nagu erinevat tüüpi usud on olnud tegelikuks kattevarjuks vägivallale, siis uusnatside suurim usk ongi vägivalda. Vägivald on nende jaoks ainus lahendus kõige selle vastu, mis nende väikest ajurakku närvi ajab.

Mille järgi tunneb ära muusika, mis uusnatsil erutuse tekitab? Väga lihtne, seal räägitakse võitlemisest, verest, tapmisest, sõjast ja kõigest sellest positiivses võtmes. Kuigijah, muusikaline taust on üldiselt päris meeldiv metal, rikub haiglane huvi vägivalla vastu kogu muusika.

Aga Jaanuse huvi vägivalla vastu on täiesti tavapärane. Näiteks oskab Jaanus artiklile Lihulas toimub kontsert vägivalla vastu, kommentaariks lisada vaid suurtähtedega kirjutatult "ROCK AGAINST COMMUNISM?" Pole ka imestada, kanaajuga eestlane võitleb kommunistide vastu riigis, kus keegi ennast avalikult kommunistiks ei tunnista ja kus ühena vähestest riikidest puudub kommunistlikpartei. Mis viga tahta võitlust olematu vaenlasega?

Nüüd on see jutt väikesest võitlevast natsist juba pikaks läinud. Paneks siia lõppu veel paar rida laulust, mis teda iseloomustada võiks:

Aryan power, aryan pride – We will fight until the day we die. We will never retreat, we will never defeat, the world is full of scum. The world is full of scum…Don’t let no evil control you or poison your mind. Don’t ever believe the politicians, cause they tell the masterlies. European Union brainwashes your minds, our people too and their will to fight.

Kuidas Vikipeediast natsionaliste leida?

Eesti viki on koht, kus kasutajad saavad enda kohta midagi kirja panna, nagu tutvumislehekülgedelgi. Kui rate.ee näiteks lubab panna kirja neid koole, kus sa käinud oled, siis vikipeedia täiendajal pole haridus oluline. (Keeleoskus õnneks ikka on, selle järgi saab seal ennast ka ära märkida).

Aga kuna eesti vikipeedias on äärmisel põhjalik ülevaade teises maailmasõjas sõdinud fašistidest jms, siis võib oletada, et fännklubi töötab korralikult.

Kuidas siis leida vikist Eesti natse? Neid ühendab märk väikese pingviinipoisiga.

Selle märgi tegi vikisse 10. oktoobril 2006 Kasutaja:M2s17, poiss kes õpib ITd ja lausa jumaldab igasuguseid isikumalle oma vikilehel demoda ja neid juurde toota. Pool auru viki täiendamisel ongi tal selleks kulunud, et ennast põhjalikult tutvustav leht vikisse teha.

Nende nimekirja, kes enda kasutajale selle märgi liitnud on, saab siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:WhatLinksHere/Mall:Natsionalist Nagu isegi näete, nad ise nimetavad end natsionalistideks. Aga see, kes on kõige rohkem vikisse SS jms tutvustavaid artikleid teinud on Kasutaja:Djreichsfuhrer. Ehk siis DJ Reichsführer - kui haige võib olla?

Erinevalt esimesena tutvustatud natsist, too poiss peale eesti keele midagi ei oska ja oma pilti ja kooli ka kirja pole pannud, juu need siis pole eriti head.

Ega neid natse seal vikis liiga palju polegi, aga vähemalt on nad naljakad. Parima enesetutvustuse preemia läheb vikipeedia täiendajale, kelle iseloomustus kõlab nii: Ravin inimesi ja tõrjun tuld. Mõlemat korraga ei tee.

Vikitekstid ja "Ansip reedeb eestid"

Kui Vikipeediast ikka aeg-ajalt räägitakse kui kenast kohast, kuhu saab poliitikute ja muude asjade kohta igaüks kirjutada, mida pähe tuleb, siis Vikipeedial on ka hulk väiksemaid alaprojekte, millega eestlased eriti ei tegele. Üks sellistest kohtadest on Vikitekstid, kus tänase päeva seisuga on ainult 157 teksti. Võrdlusena: Vikipeedias on eesti keeles üle 46 tuhande teksti. Tõsi küll - suurem osa neist ei kannata mingit kriitikat ja koosnevad vaid pealkirjast.

Kuigi eestikeelesd vikitekstid on samahästi kui sortimata ja ega keegi nende õigsust ka ei kontrolli, on sealt võimalik ikkagi mõningaid huvitavaid asju leida, mida mujalt nii lihtsalt ei saa. Nimelt on seal kasutaja, kes on hakanud Eesti Vabariigi esimestest aastakümnetest pärit ajalehtede artikleid ja seaduseid sinna ümber trükkinud. Kuna vanasti kirjutati ajalehti peamiselt gooti kirjas ja ilmselt iga eestlane neid lugeda ei suuda, siis võib sealt isegi täitsa huvitavaid asju leida. Ühed "lõbusamad" ajad eesti ajaloos 30ndate teine pool. Vaadake näiteks seda, mida tegi Päts aastal 1937.

Kirjandushuvilised võivad aga näiteks lugeda Kalevipoega või Koidula luuletusi kogumikust Emajõe ööbik.

Eks siin väikesed mured autorikaitse seadusega ole, aga praegu veel igatahes võib neid vikitekste nii täiendada kui lugeda.

Noh ja lõpeks saab sinna ka vigases eesti keeles kirjutada artikli nimega Andrus ansip tekstiga "ta on loll reedeb eestid."

Exceli kasutamisest

Excel on selline programm, mida kasutavad hea meelega vaid need, kes on sellega näiteks mingit tööd tegema pidanud. Suurem osa tavalisi arvutikasutajaid eelistavad oma erinevate dokumentide vormistamiseks kasutada mingeid lihtsamaid programme, näiteks Wordi. Isegi siis kui neil on vaja mingeid tabeleid teha ja seal arvutustehteid sooritada, arvutavad nad numbrid kokku väljaspool arvutit ja näevad wordis vaeva, et sinna tabeleid panna. Ausalt, selliseid arvutikasutajaid on palju.

Aga mulle Excel meeldib ja alati kui on vaja suvalist tüüpi tabeleid teha, kasutan ma just seda programmi.

Selles postituses tahan ma kirja panna ühe funktsiooni, mida läheb vahest harva vaja ja seepärast jõuab ta alati vahepeal meelest ära minna. Selleks funktsiooniks on see kuidas teha nii, et kahes kõrvuti asetsevas kastis asuvad sõnad satuksid ühte kasti. Seda on vaja näiteks siis, kui keegi saadab sulle ekseli tabeli mingite inimeste nimedega ja perekonna- ning eesnimi on paigutatud eraldi, aga sina tahad, et nad oleks koos.

Selle funktsiooni nimi on "concatenate" ja selle peaks leidma nii: Insert ->Function->All Functions.
Leiate sealt selle "concatenate" ja avaneb abiaken, kus on kohad "text 1", kuhu läheb eesnimi, text 2 kuhu teed tühiku, text 3, kuhu läheb perekonnanimi, vajutad enter ja ongi valmis.

Kui sa oled juba kord ühe nime ühte ruutu pannud, siis selle kaheks lahutamine on palju keerulisem.
Kuna selle kirjeldamine läheb keeruliseks, siis vaadake seda pilti paremal. Seal on kasutatud kolme tekstiga tegelevat funktsiooni. Real D1 arvutatakse välja kus on kahe sõna vahel tühik. Real E1 leitakse eesnimi funktsiooniga LEFT, sest eesnimi on vasakul ja lahutatakse sealt kõik muu. Real F1 arvutatakse perekonnanimi, mis on paremal, seega on vaja funktsiooni RIGHT.

Kuidas kasutada Vikipeediat?

Kuna see on esimene postitus, siis tuleks kõigepealt kirja panna, miks seda üldse vaja on. Selle ajaveebi ülesanne on aidata neid inimesi, kes oskavad juba internetti ja arvutit kasutada, aga päris kõike ei jõua keegi teada.

See esimene postitus siin räägib kuidas kasutada vikipeediat nii, nagu seda mõned inimesed kasutavad - mittefunktsionaalselt. Funktsionaalne vikipeedia kasutamine käib nii, et sa loed artikleid, mis seal on ja mis sind huvitavad. Juhul kui sulle tundub, et oled mõnel alal eriti hea asjatundja, kirjutad ise sinna artikleid.

Aga vikipeediat ei pea üldse nii kasutama. Eestikeelne vikipeedia on tegelikult väga hea võimalus hoopis proovida mängida kedagi targemat, kui sa tegelikult oled. Selle jaoks lähed vikisse ja registreerid enda seal kasutajaks. Kui oled ennast ära registreerinud (loomulikult varjunimega, mitte pärisnimega), siis kirjutad enda kohta, mida sa oskad. Kui sa midagi ei oska, siis kirjutad seda, mida sa tahaksid osata. Näiteks on vikis Kasutaja Hendrix, kes on endast rohkem kirjutanud, kui eesti vikis tavapärane on. Tema on pannud oma sünniaasta, elukutse, tähtkuju ja mõningaid vanasõnu.

Aga mida Hendrix vikis siis teeb? Selle teadasaamiseks on selline aadress: http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Contributions/Hendrix

Sealt selgub, et ennast 52-aastaseks nimetav psühhiaater tegeleb põhiliselt erinevates aruteludes osalemisega - 1 kõik millisel teemal ja 1 kõik millises arutelus. Arutelud muideks on vikis kõikidel artiklitel selleks, et lahendada erimeelsusi. Hendrix käib vikis regulaarselt iga päev ja postitab igas tunnis umbes kahes arutelus mõne arvamuse. Noh näiteks pakub ta, et eestikeelses artikli pealkirjaga "EKG" arutelus, et tundub, et rohkem peetakse siiski elektrokardiogrammiks. en:Electrocardiogram. Samas sellist artiklit ei ole ja link suundub hoopis elektrokardiogrammile, millise artikli juures üldse arutelu pole (link on punane, mitte sinine). Aga see on juba keerulisem keemia, et mis on kus ja kuidas vikis lihtsalt klikkides aega veeta.

Selleks et kasutajaid kuidagi grupeerida, on vikis Kategooria:Kasutajad, kust saab siis inimesi tähtkujude või keeleoskuse järgi vaadata. Eriti sõltuvushaiged kasutajaid nimetatakse Vikihoolikuteks, nemad leiab siit: Kategooria:Vikihoolikud

Huvide järgi on kasutajad siin: Mallid:Kasutaja:Huvid. aga selleks, et teada, kes mingi konkreetse huvi malli oma profiilis kasutab tuleb malli lehel klikkide vasakul olevat linki: Viidad siia. Näiteks kasutajad, kel on blogi, leiab siit.

Ühesõnaga - viki on kena koht suhtlemiseks ja tutvumiseks ja meeldivalt aja surnuks löömiseks.