Kuidas Vikipeediast natsionaliste leida?

Eesti viki on koht, kus kasutajad saavad enda kohta midagi kirja panna, nagu tutvumislehekülgedelgi. Kui rate.ee näiteks lubab panna kirja neid koole, kus sa käinud oled, siis vikipeedia täiendajal pole haridus oluline. (Keeleoskus õnneks ikka on, selle järgi saab seal ennast ka ära märkida).

Aga kuna eesti vikipeedias on äärmisel põhjalik ülevaade teises maailmasõjas sõdinud fašistidest jms, siis võib oletada, et fännklubi töötab korralikult.

Kuidas siis leida vikist Eesti natse? Neid ühendab märk väikese pingviinipoisiga.

Selle märgi tegi vikisse 10. oktoobril 2006 Kasutaja:M2s17, poiss kes õpib ITd ja lausa jumaldab igasuguseid isikumalle oma vikilehel demoda ja neid juurde toota. Pool auru viki täiendamisel ongi tal selleks kulunud, et ennast põhjalikult tutvustav leht vikisse teha.

Nende nimekirja, kes enda kasutajale selle märgi liitnud on, saab siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:WhatLinksHere/Mall:Natsionalist Nagu isegi näete, nad ise nimetavad end natsionalistideks. Aga see, kes on kõige rohkem vikisse SS jms tutvustavaid artikleid teinud on Kasutaja:Djreichsfuhrer. Ehk siis DJ Reichsführer - kui haige võib olla?

Erinevalt esimesena tutvustatud natsist, too poiss peale eesti keele midagi ei oska ja oma pilti ja kooli ka kirja pole pannud, juu need siis pole eriti head.

Ega neid natse seal vikis liiga palju polegi, aga vähemalt on nad naljakad. Parima enesetutvustuse preemia läheb vikipeedia täiendajale, kelle iseloomustus kõlab nii: Ravin inimesi ja tõrjun tuld. Mõlemat korraga ei tee.

Vikitekstid ja "Ansip reedeb eestid"

Kui Vikipeediast ikka aeg-ajalt räägitakse kui kenast kohast, kuhu saab poliitikute ja muude asjade kohta igaüks kirjutada, mida pähe tuleb, siis Vikipeedial on ka hulk väiksemaid alaprojekte, millega eestlased eriti ei tegele. Üks sellistest kohtadest on Vikitekstid, kus tänase päeva seisuga on ainult 157 teksti. Võrdlusena: Vikipeedias on eesti keeles üle 46 tuhande teksti. Tõsi küll - suurem osa neist ei kannata mingit kriitikat ja koosnevad vaid pealkirjast.

Kuigi eestikeelesd vikitekstid on samahästi kui sortimata ja ega keegi nende õigsust ka ei kontrolli, on sealt võimalik ikkagi mõningaid huvitavaid asju leida, mida mujalt nii lihtsalt ei saa. Nimelt on seal kasutaja, kes on hakanud Eesti Vabariigi esimestest aastakümnetest pärit ajalehtede artikleid ja seaduseid sinna ümber trükkinud. Kuna vanasti kirjutati ajalehti peamiselt gooti kirjas ja ilmselt iga eestlane neid lugeda ei suuda, siis võib sealt isegi täitsa huvitavaid asju leida. Ühed "lõbusamad" ajad eesti ajaloos 30ndate teine pool. Vaadake näiteks seda, mida tegi Päts aastal 1937.

Kirjandushuvilised võivad aga näiteks lugeda Kalevipoega või Koidula luuletusi kogumikust Emajõe ööbik.

Eks siin väikesed mured autorikaitse seadusega ole, aga praegu veel igatahes võib neid vikitekste nii täiendada kui lugeda.

Noh ja lõpeks saab sinna ka vigases eesti keeles kirjutada artikli nimega Andrus ansip tekstiga "ta on loll reedeb eestid."

Kuidas kasutada Vikipeediat?

Kuna see on esimene postitus, siis tuleks kõigepealt kirja panna, miks seda üldse vaja on. Selle ajaveebi ülesanne on aidata neid inimesi, kes oskavad juba internetti ja arvutit kasutada, aga päris kõike ei jõua keegi teada.

See esimene postitus siin räägib kuidas kasutada vikipeediat nii, nagu seda mõned inimesed kasutavad - mittefunktsionaalselt. Funktsionaalne vikipeedia kasutamine käib nii, et sa loed artikleid, mis seal on ja mis sind huvitavad. Juhul kui sulle tundub, et oled mõnel alal eriti hea asjatundja, kirjutad ise sinna artikleid.

Aga vikipeediat ei pea üldse nii kasutama. Eestikeelne vikipeedia on tegelikult väga hea võimalus hoopis proovida mängida kedagi targemat, kui sa tegelikult oled. Selle jaoks lähed vikisse ja registreerid enda seal kasutajaks. Kui oled ennast ära registreerinud (loomulikult varjunimega, mitte pärisnimega), siis kirjutad enda kohta, mida sa oskad. Kui sa midagi ei oska, siis kirjutad seda, mida sa tahaksid osata. Näiteks on vikis Kasutaja Hendrix, kes on endast rohkem kirjutanud, kui eesti vikis tavapärane on. Tema on pannud oma sünniaasta, elukutse, tähtkuju ja mõningaid vanasõnu.

Aga mida Hendrix vikis siis teeb? Selle teadasaamiseks on selline aadress: http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Contributions/Hendrix

Sealt selgub, et ennast 52-aastaseks nimetav psühhiaater tegeleb põhiliselt erinevates aruteludes osalemisega - 1 kõik millisel teemal ja 1 kõik millises arutelus. Arutelud muideks on vikis kõikidel artiklitel selleks, et lahendada erimeelsusi. Hendrix käib vikis regulaarselt iga päev ja postitab igas tunnis umbes kahes arutelus mõne arvamuse. Noh näiteks pakub ta, et eestikeelses artikli pealkirjaga "EKG" arutelus, et tundub, et rohkem peetakse siiski elektrokardiogrammiks. en:Electrocardiogram. Samas sellist artiklit ei ole ja link suundub hoopis elektrokardiogrammile, millise artikli juures üldse arutelu pole (link on punane, mitte sinine). Aga see on juba keerulisem keemia, et mis on kus ja kuidas vikis lihtsalt klikkides aega veeta.

Selleks et kasutajaid kuidagi grupeerida, on vikis Kategooria:Kasutajad, kust saab siis inimesi tähtkujude või keeleoskuse järgi vaadata. Eriti sõltuvushaiged kasutajaid nimetatakse Vikihoolikuteks, nemad leiab siit: Kategooria:Vikihoolikud

Huvide järgi on kasutajad siin: Mallid:Kasutaja:Huvid. aga selleks, et teada, kes mingi konkreetse huvi malli oma profiilis kasutab tuleb malli lehel klikkide vasakul olevat linki: Viidad siia. Näiteks kasutajad, kel on blogi, leiab siit.

Ühesõnaga - viki on kena koht suhtlemiseks ja tutvumiseks ja meeldivalt aja surnuks löömiseks.